Silmade tervis

Läätsed. prillid. silmalaser

Ei ole ühte ja ainukest õiget vahendit nägemise korrigeerimiseks. On olemas terve rida erinevaid vahendeid millest igaüks peab leidma just selle mis temale kõige sümpaatsem ja taskukohasem.  Enne kui asume kontaktläätsede, prillide ja silmalaseri kallale vaatame mida saab ära teha, et nägemine ei halveneks.

• Vaata nii kaugele paremale kui võimalik umbes 3-5 sekundit, siis võimalikult kaugele vasakule sama kaua. Puhka mõned sekundid ja korda seda harjutust mõned korrad.
• Vaata nii kaugele üles kui võimalik 3-5 sekundit ning sama kaua nii kaugele alla kui võimalik. Puhka mõned sekundid ja korda.
• Tee silmadega aeglane ring kõigepealt päripäeva ja siis vastupäeva. Puhka paar sekundit ja korda harjutust mõned korrad. Tee harjutust piisavalt aeglaselt, terve ringi tegemiseks peaks kuluma vähemalt 3 sekundit.
• Hoia enda ees umbes väljasirutatud käe kaugusel pliiatsit. Fokusseeri pilk 3-5 sekundiks pliiatsile ning siis mõnele kaugel eemal olevale objektile. Mida suurem on objektide vaheline kaugus, seda parem. Siseruumides olles vaata aknast välja nii kaugele kui võimalik. Korda seda harjutust mõned korrad. Seda harjutust kasutavad ka professionaalsed pallimängijad, et saavutada optimaalset nägemistäpsust, mis on pallimängudes silma-käe koordinatsiooniks väga oluline.

Kõiki harjutusi peaks tegema ainult silmadega – hoia pea ja kael harjutuste sooritamise ajal paigal. Kui sa kannad juba praegu prille või läätsesid, siis võib nende harjutuste tegemine sinu nägemist parandada või vähemasti ennetada selle halvenemist.

Silmade tervise hoidmine arvutiga töötamisel

Selleks, et säästa enda silmi igapäevasel arvutiga töötamisel, võta iga 20-30 minuti tagant regulaarselt puhkepaus. Tõsta pilk ekraanilt, kui võimalik vaata aknast välja kaugusesse – eesmärgiks on vaadelda kaugel asuvaid objekte ilma liialt jõllitamata. See aitab silmalihastel lõdvestuda ning parandab vereringet. Kui sul ei ole võimalik vaadata aknast välja või enda töökohalt hetkeks lahkuda, siis püüa vaadata vähemalt samas ruumis võimalikult kaugel asetsevaid esemeid.

Sea enda monitor ning kardinad selliselt, et minimeerida ekraani vastupeegeldumist. Ekraani peegeldamine on oluline silmade pinget tekitav faktor. Võimalusel vali endale võimalikult suur lameekraan. Monitori lame pind vähendab peegeldumist ning selle suur pind võimaldab silmadel rohkem liikuda ja lühendab seda aega, kui su silmad on fokusseeritud väikesele alale. Monitori asukoht peaks olema selline, et kael on mugavas asendis ja silmad näevad mugavalt kogu ekraani. Enamikule inimestele on see umbes 24 tolli (umbes 60 cm) kaugusel silmadest ning nii, et ekraani ülaserv on silmade kõrgusel. Kasuta suurt kirjasuurust – see kurnab vähem silmi.

Kui sa kasutad prille, siis püüa kasutada prilliklaase, millel on peegeldumisvastane kiht. Pea meeles, et silmade regulaarne pilgutamine on vajalik – see hoiab silmad niisked ja kaitseb tolmu eest. Kui su töö võimaldab, siis püüa teha vaheldumisi ülesandeid, mis eeldavad arvutiekraani vaatamist, nendega, mis ei eelda arvutiekraani vaatamist.

Kontaktläätsed

Kontaktläätsed on nägemist parandavad õhukesest läbipaistvast tehismaterjalist valmistatud läätsed, mis asetatakse silmamuna eesmisele pinnale laugude alla vastu läbipaistvat sarvkesta. Kontaktläätse ja sarvkesta vaheline ruum täitub pisaravedelikuga, mis tagab läätse hea liibuvuse. Väliselt on läätsed peaaegu märkamatud. Esimesed klaasist kontaktläätsed valmistati 1920. aastail Saksamaal Carl Zeissi optikafirmas. Tänapäevased kontaktläätsed on tehismaterjalist ning palju õhemad ja kergemad. Nende tähtsaimad tunnusomadused on veesisaldus ja hapnikuläbilaskvus. Kõvadkontaktläätsed, mida kasutatakse vähem, on aastase ja pooleaastase kasutusajaga. Nende veesisaldus on kuni 70% ning nad on hapnikku läbilaskvad. Pehmedkontaktläätsed on lühema kasutusajaga, nende veesisaldus on 60–90%. Neid on mugavam kasutada kui kõvu läätsi, kuid nad võivad põhjustada sarvkesta hapnikupuudust ja põletikke. Kõige hügieenilisemad ja silmadele ohutumad on ühekordselt kasutatavad pehmed kontaktläätsed. Kontaktläätsedega saab korrigeerida väga erinevalt nägevaid ja väga tugeva lühinägevusega (nt 20 dioptriat) silmi, ainult ühe silma nägemist ning soovi korral muuta ka silmade värvi. 

Läätsede tüübi valik sõltub eeskätt silmade eripärast, seejärel kandja valmidusest kontaktläätsede eest hoolitseda (ühepäevased või mitmepäevased) ja ootusest läätsedele. Samuti on oluline näiteks see, kas läätsed peavad ainult nägemist korrigeerima või soovitakse nende abil muuta ka silmaiiriste värvi.

Ühepäevased läätsed

Kasutuslihtsuselt on kõige mugavamad ühepäevased kontaktläätsed. Päevase kandmise järel võetakse kontaktläätsed silmast ja visatakse ära. Hommikul pannakse silma uus, steriilselt säilitatud läätsepaar. Ei mingit läätsepesu ega hoolikust nõudvat hoiustamist. Meeles tuleb pidada vaid seda, et kontaktläätsed magamise ajaks silma ei jääks. Ühekordsete läätsede eelised:

• ei vaja puhastamist;
• igal hommikul uued puhtad läätsed;
• läätsed on väikeses pakendis, mida on mugav ka reisile kaasa võtta.

30-päevased läätsed

Kuna kuuajaliste läätsede hind on palju atraktiivsem kui ühepäevaste läätsede hind siis ongi 30 päevased läätsed eelistatuimad kontaktläätsed eestis. Tõsi, maailmas on 30-päevaste läätsede populaarsus mõneti pöördvõrdeline elatustasemega. Sest erinevalt ühekordsetest läätsedest vajavad korduvkasutatavad läätsed palju rohkem tähelepanu ja spetsiaalset puhastamist. 30-päevased läätsed tuleb igal õhtul silmast ära võtta (kui pole tegemist ööpäevaste läätsedega). Läätsed tuleb spetsiaalses lahuses puhastada ning panna säilituskonteinerisse. 30-päevaste läätsede kasuks räägib tootjate rohkus ja läätsevariatsioonide lai valik. Kõik võimalikud kumerused ja diameetrid on peaaegu kõikidelt tootjatelt saadaval. Lisaks on 30 päevaste läätsedena saadaval ka enamus toorilisi ja multifokaalseid kontakläätsesid, rääkimata värvilistest läätsedest, mis samuti on valdavalt korduvkasutusega.

• Suur valik
• Soodne hind

Ööpäevased läätsed

Nagu nimigi ütleb on neid läätsesid lubatud arstiga eelnevalt konsulteerides, kanda silmas ööpäevaringselt. Nende pikaajalise kasutamise teeb võimalikuks spetsiaalne ülihea hapnikujuhtimisega hüdrogeel. See tähendab, et läätsede pikaajalise kandmise põhiline takistus – puudulik hapniku juurdepääs silmale (kuna lääts katab silma) on eemaldatud tänu spetsiaalsele materjalile, mis juhib hapniku läätse pinnalt läbi läätse silma pinnale. Hüdrogeelmaterjal kasutab selleks spetsiaalset läätse läbivatel nanotorudel baseeruvat materjalistruktuuri. Silmade tervise nimel soovitatakse ööpäevaste läätsede kasutajatel teha iga kuue kandmispäeva järel üks läätsevaba päev.

Multifokaalsed läätsed

Multifokaalsed läätsed on võrreldavad mitmevaateliste prilliklaasidega. Need on mõeldud inimestele, kes muidu vajaksid lähedale ja kaugele vaatamiseks eri prille. Multifokaalsetel läätsedel on tavaliselt kaks, vahel ka kolm eri tugevusega fokaalset ala. Läätse keskosa on tavaliselt kaugelevaatamiseks ning selle all või ümber (olenevalt läätse ehitusest) asub lugemistugevusega ala.

Toorilised läätsed – astigmatism

Pikka aega ei olnud silinderklaasidega prillidele läätsede seas alternatiivi. Tooriliste prilliklaaside või kontaktläätsede puhul on oluline, et korrigeeriv lääts asuks lisaks õigele kaugusele ka õigel teljel. Ehk siis läätsed ei tohiks silmas keerelda. Kuna aga läätsed on niisked ümarad ning iga silmapilgutus liigutab läätsesid pisut ühes või teises suunas, on neid raske staatiliselt paigal hoida. Viimastel aastatel on aga kontaktläätsede arendustöö jõudnud niikaugele, et on võimalik luua kontaktläätsed ka astigmatismi korrigeerimiseks. Spetsiaalsed kontaktalad läätsedel seavad toorilised läätsed iga pilgutusega uuesti õigesse asendisse ning tänu sellele ei pea kandja muretsema läätsede “keerlemise“ pärast.

Värvilised läätsed

Lisaks nägemist korrigeerivatele läätsedele on võimalik kasutada ka iluläätsesid. Iluläätsed on saadaval ka 0-tugevustega. Värvilised läätsed jagunevad peamiselt kaheks:

• värvilised läätsed, mis katavad loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning
• toonivad läätsed, mille korral paistab silma loomulik värv läätse alt välja.

KÜSIMUSED

Kuidas saab lühinägelikkust parandadada prillide ja laserravi abita.

Kontaktläätsed prillid kui ka laserravi ongi mõeldud lühinägelikkuse korrigeerimiseks.
Kui kangete prillidega veel antakse juhilube.

Prillide optiline tugevus ei ole näitajaks juhilubade saamisel. Oluline on see, et oma prillidega näeksite nägemistabelit 0,8 Kuidas võib ema lühinägelikkus mõjuda tulevikus lapse silmanägemisele?

Lapse nägemisele ema lühinägelikkus ei mõju Kui suur on tõenäosus, et peale LASIK operatsiooni tekivad jäädavad halod pimedas ja hämaras?

Kui on tegemist piisavalt laia pupilli mõõduga, siis tõenäosus on. Kas oleks võimalik kuidagi nägenemise halvenemist peatada või vähemalt pidurdada.

Lühinägevus tekib kasvueas ja suureneb kasvuea vältel kuni silm on välja kasvanud, nii vanuseni 16-18 eluastat Kas lühinägelikkust saab ka ravimite jne. ravida?

Ei Kas lühinägelikkuse korra pab prille kandma, või ei pea. Kas ilma prillideta käimine rikub silmi?

Prillide kandmine või mittekandmine ei mõjuta lühinägevuse suurust. Mida arvata nõelravist lühinägelikkuse korrigeerimiseks?

Nõelraviga ei ole võimalik väljakujunenud lühinägevust muuta

Prillid

Prillid on klaasist või plastikust läätsedest ja prilliraamidest koosnev optiline seadeldis, mida hoitakse silmade ees, et korrigeerida nägemist, võimaldada näha lisainformatsiooni või kaitsta silmi.

Esimesed kantavad prillid leiutas Salvino D’Armate Itaalias aastal 1284.

Kaitseprillid kaitsevad silmi lendava prahi, liigse valguse või muu kiirguse eest. Päikeseprillid võimaldavad heledas päikesevalguses paremini näha ja võivad kaitsta silmi ultraviolettkiirguse eest. Erifunktsiooniga prillid võivad olla veel mingi informatsiooni nägemiseks (näiteks stereoskoopia). Prille võidakse kanda ka lihtsalt esteetilistel või moest mõjutatud eesmärkidel. Prilliraamide materjalidena kasutatakse metalle, plaste, luud, puitu. Prille hoitakse prillitoosis ja puhastatakse vedelike ja lappidega. Prillide osad on prilliraamid, mis on hingede ja kruvidega ühendatud prillisangadega, mis on tagumisest otsast kõverad, et püsiksid kõrvade taga. Raamide küljes on läätsed ehk prilliklaasid. Raamid toetatakse ninale patjade abil, mis saavad loksu tõttu sääduda ninaseljaga.