maaküte

All posts tagged maaküte

Allalaaditud-fail-2.jpg

Maakütte eelised ja puudused

Maasoojuspump ehk maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik kütteviis inimesele, kelle elamukrunt on keskmisest suurem ning kes hindab mugavust. Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%. Kui sinna juurde lisada elektrienergia tasu, siis teeb see ikkagi pikas perspekttivis soodsa küttelahenduse.

Tööpõhimõte

Maakütte on võimalik sisse seada nelja erineva energiallika baasil –  maapind (maakollektor), energiakaev, põhjavesi ja veekogu (veekollektor). Maakütte torustik  paigaldatakse 1 m sügavusele vahekaugusega vähemalt 1 m ja täidetakse külmumiskindla vedelikuga – külmakandjaga.  Suurim maasoojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral. Maasoojuspumbaga soojusenergia ammutamiseks on kõige ebasobivam kuiv ja liivane pinnas. Kui maja on ehitatud veekogu lähedale, siis saab soojuspumbaga veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega. Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC. Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks.

Millist pumpa valida?

Laiemalt on levinud kahte erinevat sorti maasoojuspumbad – fikseeritud kondenseerumisega ja muutuva kondenseerumisega pumbad. Fikseeritud kondenseerumisega maasoojuspump hoiab küttevee temperatuuri kindlal fikseeritud tasemel. Sõltumata küttesüsteemi temperatuurist töötab soojuspump kõrgel kondenseerumistemperatuuril. Fikseeritud kondenseerumisel on soojuspumba soojatootlikkus madalam ja kompressori eluiga lühem.  Muutuva kondenseerumisega soojuspump hoiab küttevee temperatuuri vastavalt hetkel vajatavale küttekoormusele. See tähendab, et välistemperatuurile vastav kütmiseks vajalik temperatuur saavutatakse arvestades maasoojuspumba välisanduri ja pealevooluanduri väärtusi. Muutuva kondenseerumisega maasoojuspumpade eeliseks on kõrge soojatootlikus madala kondenseerumistemperatuuri juures. Samuti on tagatud maksimaalne energiakokkuhoid.

Kus kasutada?

Maasoojuspump sobib vanema maja küttesüsteemi renoveerimiseks või uusehitistele paigaldamiseks. Kütmiseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur vaba krundipind, ca 600 m².

Maasoojuspumba tõhusus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest. Kõige tõhusamaks osutub maasoojuspump siis, kui majal on suurem küttevajadus. Mida suurem on kütmist vajav pind, seda rohkem tasub ära maasoojuskütte süsteemi rajamine. Lisaks sellele sobib maakütte süsteem hästi kokku majas olevate vesiküttesüsteemidega, sest radiaatorite ja põrandaküttesüsteemide töötemperatuur on maaküttele sobivaimal tasemel.

Maasoojuspumbasüsteemi paigaldamise maksumus sõltub paljudest faktoritest. Odav hind ei tohiks kindlasti olla maasoojuspumba valimisel põhikriteeriumiks. Odavus tuleneb alati millestki, nt reeglina kvaliteedi, säästlikkuse või mugavuse arvelt. Kindlasti tuleb täpselt uurida, mis pakutud hinnas sisaldub. Kui aga otsustate maaküttesüsteemi kasuks, siis võite kindlad olla, et saate endale keskkonnasäästliku ja mugava küttesüsteemi aastakümneteks.

read more
Lisa HarrisMaakütte eelised ja puudused