küttesüsteemid

All posts tagged küttesüsteemid

2.jpg

Korralik õhksoojuspump on pikaajaline investeering

Õhksoojuspump on väga mugav ning keskkonnasõbralik küttesüsteem, kuid seda ostma asudes põrkume tihtilugu asjaoluga, et valik ning hinnaklass on äärmiselt lai. Siinkohal tuleb endale selgeks teha, mis peitub kallima ja odavama õhksoojuspumba hinna taga ning  kuidas üldse kujuneb seadme hind.

Üks tähtsamaid asju soojuspumba valikul on sesoonne soojustootlikus meie kliimavööndis. See näitab mitu kWh suudab soojuspump aastas soojust toota. Mida kõrgem on see näitaja, seda vähem peab kasutama lisakütet ja seda lühem on seadme tasuvusaeg. Õigesti dimensioneeritud ja valitud seadme tasuvusaeg on 2 – 3 aastat. Odavate seadmete puhul võib sellise seadme tasuvusaeg pikeneda kuni 10 aastani ja hullemal juhul ei tasugi ära. Õhksoojuspump töötab küll elektri pealt, kuid selle kasutegur on oluliselt suurem, kui elektriradiaatori oma, sest iga kulutatud kilovatt-tunni (kWh) juures toodab õhk-õhk soojuspump kuni 5,3 kWh soojusenergiat. Siiski peab arvestama sellega, et välistemperatuuri langedes langeb ka soojuspumba võimsus.

Meie kliimas, kus soojust on vaja pumbata efektiivselt nii +10°C juures kui -20°C älisõhutemperatuuri juures, annab suurima säästu kallimatele õhksoojuspumpadele paigaldatud elektrooniline paisuventiil. Odavates seadmetes kasutatavad kapillaartorud või mehaanilised paisuventiilid ei suuda selliste temperatuurivahedega säästu pakkuda. Kindlasti on oluline ka see, et seadme paigaldajalt nõutaks soojuspumba õiget seadistamist, et energiasäästlik kasutamine üldse võimalik oleks.  Pakasega õhksoojuspumba kasutegur küll langeb, kuid kvaliteetseimad masinad suudavad tagada väga hea tulemuse ja kuni -20 kraadise pakasega. Õhksoojuspumba soojustegur langeb koos temperatuuri langemisega, kuid ka väga külma pakasega on õigesti seadistatud  soojuspumbaga sääst kuni 50%. Külma välistemperatuuri puhul peab kompressor tegema tasa välisõhu ja väljapumbatava sooja õhu vahe ning see lisab koormust. Samuti muutub külmaaine ringlus aeglasemaks ja tarbimisvõimsus langeb.  Oluline on teada, et alates -30 kraadisest külmast on soojuspumba tarbitav energia ning sellest saadav soojusenergia üks-ühele ning seega ei ole nii külma välistemperatuuriga enam õhksoojuspumba kasutamine otstarbekas.

Korralikus õhusoojuspumbas kasutatakse muudetava pöörlemiskiirusega kompressorit. Tavalises konditsioneeris on võimalik kompressorit kasutada ainult täisvõimsusel. Muudetava kiirusega kompressor, ehk inverterkompressor on oluliselt kallim, kuid annab püsikuludes tunduvalt suurema säästu. Ka inverter on oluline osa õhksoojuspumbast, mille kvaliteet mõjutab seadme hinda. Kõige säästlikum inverter on alalisvoolu inverter, mis juhib kompressori pöördeid kuni 9 erineva parameetri järgi ning  sealjuures arvestabs ee  ka välisõhu temperatuuri muutustega. Lihtsamad seadmed töötavad ainult puldist määratud temperatuuri järgi, mis on loomulikult vähemsäästlikud, sest kui nende temperatuuri manuaalselt ei muudeta, siis võivad nad jällegi töötada üle- või alakoormusega. Parematel seadmetel on kuni 9 andurit, mis juhivad soojapumpamise tööprotsessi, et see oleks säästlik ja paindlik. Lihtsamatel, ehk siis ka odavamatel seadmetel on tavaliselt 3 andurit.

Oluline on ka, et õhksoojuspumbad oleks korrallik sulatussüsteem, mis tagab seadme stabiilsuse ning töökindluse. Õiges õhusoojuspumbas peab olema sulatussüsteem, mis arvestab sulatust eelmiste sulatuskordade pikkuse, välisõhutemperatuuri ja aurusti temperatuuri järgi. Odavaid seadmeid sulatatakse taimeriga fikseeritud ajavahemiku tagant, mis ei pruugi aga tagada õigeaegset sulatust ning seetõttu vähendab seadme efektiivsust ning säästlikkust.

Õhksoojuspump võimaldab energiat säästa ainult juhul, kui ta õigesti tööle rakendada ja lasta tal maja kütta. Kõik algab soojuspumba siseseadme paigutamisest – nimelt peab see asuma kohas, kust soe õhk pääseb eluruumides takistamatult ringlema. Teiseks peab sissepuhe olema sellise tugevusega, et õhk tõepoolest ringleb ja viib soojuse eluruumidesse laiali. Kolmandaks tuleb muude kütteallikate (radiaatorid, põrandaküte) termostaadid keerata piisavalt madalale temperatuurile. Õhksoojuspump võimaldab energiasäästu ainult juhul, kui sellega võimalikult palju köetakse.

 

read more
Lisa HarrisKorralik õhksoojuspump on pikaajaline investeering
Allalaaditud-fail-2.jpg

Maakütte eelised ja puudused

Maasoojuspump ehk maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik kütteviis inimesele, kelle elamukrunt on keskmisest suurem ning kes hindab mugavust. Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%. Kui sinna juurde lisada elektrienergia tasu, siis teeb see ikkagi pikas perspekttivis soodsa küttelahenduse.

Tööpõhimõte

Maakütte on võimalik sisse seada nelja erineva energiallika baasil –  maapind (maakollektor), energiakaev, põhjavesi ja veekogu (veekollektor). Maakütte torustik  paigaldatakse 1 m sügavusele vahekaugusega vähemalt 1 m ja täidetakse külmumiskindla vedelikuga – külmakandjaga.  Suurim maasoojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral. Maasoojuspumbaga soojusenergia ammutamiseks on kõige ebasobivam kuiv ja liivane pinnas. Kui maja on ehitatud veekogu lähedale, siis saab soojuspumbaga veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega. Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC. Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks.

Millist pumpa valida?

Laiemalt on levinud kahte erinevat sorti maasoojuspumbad – fikseeritud kondenseerumisega ja muutuva kondenseerumisega pumbad. Fikseeritud kondenseerumisega maasoojuspump hoiab küttevee temperatuuri kindlal fikseeritud tasemel. Sõltumata küttesüsteemi temperatuurist töötab soojuspump kõrgel kondenseerumistemperatuuril. Fikseeritud kondenseerumisel on soojuspumba soojatootlikkus madalam ja kompressori eluiga lühem.  Muutuva kondenseerumisega soojuspump hoiab küttevee temperatuuri vastavalt hetkel vajatavale küttekoormusele. See tähendab, et välistemperatuurile vastav kütmiseks vajalik temperatuur saavutatakse arvestades maasoojuspumba välisanduri ja pealevooluanduri väärtusi. Muutuva kondenseerumisega maasoojuspumpade eeliseks on kõrge soojatootlikus madala kondenseerumistemperatuuri juures. Samuti on tagatud maksimaalne energiakokkuhoid.

Kus kasutada?

Maasoojuspump sobib vanema maja küttesüsteemi renoveerimiseks või uusehitistele paigaldamiseks. Kütmiseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur vaba krundipind, ca 600 m².

Maasoojuspumba tõhusus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest. Kõige tõhusamaks osutub maasoojuspump siis, kui majal on suurem küttevajadus. Mida suurem on kütmist vajav pind, seda rohkem tasub ära maasoojuskütte süsteemi rajamine. Lisaks sellele sobib maakütte süsteem hästi kokku majas olevate vesiküttesüsteemidega, sest radiaatorite ja põrandaküttesüsteemide töötemperatuur on maaküttele sobivaimal tasemel.

Maasoojuspumbasüsteemi paigaldamise maksumus sõltub paljudest faktoritest. Odav hind ei tohiks kindlasti olla maasoojuspumba valimisel põhikriteeriumiks. Odavus tuleneb alati millestki, nt reeglina kvaliteedi, säästlikkuse või mugavuse arvelt. Kindlasti tuleb täpselt uurida, mis pakutud hinnas sisaldub. Kui aga otsustate maaküttesüsteemi kasuks, siis võite kindlad olla, et saate endale keskkonnasäästliku ja mugava küttesüsteemi aastakümneteks.

read more
Lisa HarrisMaakütte eelised ja puudused