keskküte

All posts tagged keskküte

Kamin.

Alternatiiviks ahjule on hea variant kamin, mille jaoks ei kulu sugugi rohkem küttematerjali. Lisaks on elava tulega kaminat kaunis vaadata.

ilus kamin

Ehituse algstaadiumis tuleks ära mõelda millist kaminat vaja on. Selle järgi pannakse paika korsten ja ehitatakse kõiksugu muud süsteemid.

Ahju ja kamina vahe seisneb selles, et esimene suudab hoida soojust ja kiirgab seda pärast kütmist pikema aja vältel, teine aga annab sooja senikaua, kuni tuli põleb.

Kütmiseks suletud kamin

Hirm suurtest küttekogustest kamina ees on asjatu. Ahju ja kaminasüdamiku kütmiseks kulub samaväärselt palju küttematerjali. Puidu kütteenergiast saadav kasu on ahjul ja kaminal sama. Küttekaminas põleb üks koldetäis kuni kaheksa tundi, ahjus umbes 30 minutit.
Ahju puhul kaob silmailu elavast tulest ära kuid pärast kõva kütmist suudab see veel sooja anda ööpäev. Välja võiks tuua miinuseid ahju korral, et nad näevad välja küllaltki standartsed, väike ukseava, ahi suudab kütta vaid seda tuba kus ta on erinevalt pellet kateldest
Kahjuks pole tarbijad väga teadlikud erinevatest trendidest ja sellepärast võib neile koju maanduda ahi mille kasust nad saavad alles peale kütmist aru. Lühidalt võib öelda, et tubli pereauto leiab Prantsuse kaminate hulgast; inimene, kes hindab enamasti kvaliteeti ja eripära, võiks valida Saksa kamina, ja inimene, kellele on hind kõige tähtsam, leiab kodu soojendaja mingiks ajaks marketist, kus müüakse oluliselt odavamaid kaminasüdamikke.
Korteritesse saab panna gaasikamina, mille korstnaks on läbi maja seina väljaviidud toru. Kamin kasutab põlemiseks õueõhku. Kui kütta gaasikaminat ööpäev läbi, peab gaasiballoon vastu nädala. Gaasikamin reguleerib temperatuuri ise.
Kütmiseks ei sobi avatud kaminad. Selliste kaminate viga on selles, et nii kui avada siiber muutub ahi kui aknaks mis jahutab maja, nii võib vaid kohinat kuulda kui soe õhk korstna kaudu õue ruttab. Ainult kaminaga kodu soojaks siiski ei saa, seda peab toetama mingi muu küte.

Minnes talvekuudel reisile puhkama siis tasuks väga karta, et veetorud võivad lõhki külmuda, kui ainuke küte on kamin. Võimalik lahendus on kesküte kamina põhjal. Siis pole enam katelt keldri vaid kamina sisse süsteemi mis soojendaks ka ülejäänud maja.

Kolm eriliiki korstent – telliskivikorsten, metallkorsten ja Fibo korsten, mille suitsulõõr on valmistatud happekindlast keraamikast, sees anorgaanilise sideainega kivivill ning välismantel tehtud Fiboplokist.

Metallkorsten on kerge ning võtab vähe ruumi, halb on see, et metall soojenedes paisub. Raske on teha nii, et metallkorstnast ei tilguks vett sisse. Seda valmistatakse mitmest kihist, kõigepealt surutakse metalltoru ümber kivivill ja selle ümber läheb plekk kest.  Kui temperatuur korstna sisepinnal tõuseb ning soojusarvestid näitavad umbes 250 kraadi siis hakkab kivivillast eralduma liimaine, lihtsalt vältida korstnaid milles on liimaine. Kvaliteetne korsten on roostevaba sise- ja väliskestaga, mis on kokku keevitatud laserkeevisega. Needitud või valtsitud korstnad ei pea kaua vastu.

read more
Lisa HarrisKamin.
Allalaaditud-fail-2.jpg

Maakütte eelised ja puudused

Maasoojuspump ehk maaküte on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik kütteviis inimesele, kelle elamukrunt on keskmisest suurem ning kes hindab mugavust. Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%. Kui sinna juurde lisada elektrienergia tasu, siis teeb see ikkagi pikas perspekttivis soodsa küttelahenduse.

Tööpõhimõte

Maakütte on võimalik sisse seada nelja erineva energiallika baasil –  maapind (maakollektor), energiakaev, põhjavesi ja veekogu (veekollektor). Maakütte torustik  paigaldatakse 1 m sügavusele vahekaugusega vähemalt 1 m ja täidetakse külmumiskindla vedelikuga – külmakandjaga.  Suurim maasoojuspumba tootlikkus saavutatakse niiske pinnase korral. Maasoojuspumbaga soojusenergia ammutamiseks on kõige ebasobivam kuiv ja liivane pinnas. Kui maja on ehitatud veekogu lähedale, siis saab soojuspumbaga veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega. Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC. Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks.

Millist pumpa valida?

Laiemalt on levinud kahte erinevat sorti maasoojuspumbad – fikseeritud kondenseerumisega ja muutuva kondenseerumisega pumbad. Fikseeritud kondenseerumisega maasoojuspump hoiab küttevee temperatuuri kindlal fikseeritud tasemel. Sõltumata küttesüsteemi temperatuurist töötab soojuspump kõrgel kondenseerumistemperatuuril. Fikseeritud kondenseerumisel on soojuspumba soojatootlikkus madalam ja kompressori eluiga lühem.  Muutuva kondenseerumisega soojuspump hoiab küttevee temperatuuri vastavalt hetkel vajatavale küttekoormusele. See tähendab, et välistemperatuurile vastav kütmiseks vajalik temperatuur saavutatakse arvestades maasoojuspumba välisanduri ja pealevooluanduri väärtusi. Muutuva kondenseerumisega maasoojuspumpade eeliseks on kõrge soojatootlikus madala kondenseerumistemperatuuri juures. Samuti on tagatud maksimaalne energiakokkuhoid.

Kus kasutada?

Maasoojuspump sobib vanema maja küttesüsteemi renoveerimiseks või uusehitistele paigaldamiseks. Kütmiseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur vaba krundipind, ca 600 m².

Maasoojuspumba tõhusus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest. Kõige tõhusamaks osutub maasoojuspump siis, kui majal on suurem küttevajadus. Mida suurem on kütmist vajav pind, seda rohkem tasub ära maasoojuskütte süsteemi rajamine. Lisaks sellele sobib maakütte süsteem hästi kokku majas olevate vesiküttesüsteemidega, sest radiaatorite ja põrandaküttesüsteemide töötemperatuur on maaküttele sobivaimal tasemel.

Maasoojuspumbasüsteemi paigaldamise maksumus sõltub paljudest faktoritest. Odav hind ei tohiks kindlasti olla maasoojuspumba valimisel põhikriteeriumiks. Odavus tuleneb alati millestki, nt reeglina kvaliteedi, säästlikkuse või mugavuse arvelt. Kindlasti tuleb täpselt uurida, mis pakutud hinnas sisaldub. Kui aga otsustate maaküttesüsteemi kasuks, siis võite kindlad olla, et saate endale keskkonnasäästliku ja mugava küttesüsteemi aastakümneteks.

read more
Lisa HarrisMaakütte eelised ja puudused